Aeg ajalt olen lugenud Jeff Fosteri postitusi https://www.facebook.com/LifeWithoutACentre … sel korral puudutasid mind tema sellised mõtted, kuna nad haakusid minu viimaste nädalate mõtete ning olekuga. Vahel on kohe nii, et kui endal jutt kohe jooksma ei hakka ja sõnu ei leia, siis leiad kellegi, kes on samu mõtteid juba kirjeldanud 😊 Ei tee otsetõlget, vaid annan sisu edasi oma sõnadega ning lisan vahele ka omi mõtteid.
Kui sa nutad, siis unusta, miks sa nutad ja lase pisaratel lihtsalt voolata.
Kui sa naerad, siis unusta naeru põhjus ja naera ikkagi st lihtsalt naera.
Kui sa oled vihane, siis unusta hetkeks, mis sind vihastas, lase endal kogeda neid teravaid, põletavaid ja negatiivseid tundeid oma kehas, (lisan siis omalt poolt) – kuid ära jää sinna kinni ja tule sealt ikka välja. Liiga pikalt negatiivsuses ennast leotada pole ka mõtet.
Tule lähemale. Ole kohal. Austa seda, mis sinus elab.
Lase võimsatel energiatel liikuda ilma piirideta, ennast süüdistamata, endale hinnanguid andmata, vastupanuta. Lisan jälle juurde – Kuid lubage ka vastupanu, kui see on teie sees hetkel olemas, ärge seda kohe maha suruge, lihtsalt märgake selle olemasolu. Mingi aja pärast lahustub see ise.
Tunne ennast kui osakesena ELUST.
Kui oled kurnatud või väsinud, siis puhka.
Kui sa ei taha millegi uuega alustada, siis ära tee seda.
Kui sa ei tunne mingit tungi midagi uut teha, siis lihtsalt ole nendes vanades sulle juba tuttavates energiates.
Kui sa ei taha hetkel rääkida, siis ole vait.
Kui oled uudistest tüdinenud, lülita need välja.
Kui tahad midagi homseni edasi lükata, siis tee seda.
Kui sa ei taha midagi teha, siis lase endal täna mitte midagi teha.
Tunneta tühjuse täielikkust, vaikuse avarust, puhast elu oma ebaproduktiivsetel hetkedel.
Aega ei pea alati täitma.
Sa oled piisav, lihtsalt oma olemises.
Lõpetan selle iidse Saalomoni mõttega, et kõik läheb mööda…