Päeva energia miinuspooles olles teeme me täna jätkuvalt
selliseid asju, mis tekitavad meis pettumust. Me oleme varemgi sellises
olukorras olnud ning jätkuvalt teeme sedasama. Miks me nii teeme? Sest me pelgame
vaidlusi ja sattuda konflikti. Meile tundub, et parem oleks vait olla ning
mitte sellest rääkida, kuigi meid ärritab või me pole rahul sellega, kuidas
meie lähedane inimene käitub. Edasi lähebki kõik jälle nii nagu varem, me ei
vaidle vastu, teeme seda, mida meilt nõutakse, kuigi teame juba ette, kuidas
asi lõpeb ning et tegelikult pole kumbki pool tulemusega rahul. Kui me tahame,
et midagi muutuks, tuleks asjadest rääkida nii nagu nad on, õigete nimedega
ning väljendada ka rahulolematust ning seda, mida me ise tunneme, kui peame
tegema midagi, mis meile ei meeldi.
Vaatamata sellele, et on pühapäev kisuvad mõtted töö
radadele. Kes mõtleb, et kas ta ikka salvestas dokumendi oma tööarvutis või
saatis vajalikud andmed kuhu vaja, teised mõtlevad kas nad ikka ukse lukustasid
või alarmi panid peale jne jne Me küll ei asu füüsiliselt seal, kuid mõtetes
oleme juba tööl. Samas meenutatakse meile igal sammul kodus, et aeg oleks võtta
vastutus koduste toimingute eest ning hoolitseda lähedaste vajaduste pärast.
Püüdke leida endas tasakaal ning kui vaja tehke mõned telefonikõned, et saada
kinnitust oma hirmudele või kui võimalik kontrollige, kas kõik uksed-aknad said
töökohal kinni ning rahulikult arutage perega läbi, mis vajab täna tegemist ja
mille võib edasi lükata.
Päeva energia plusspooles tunneme, et oleme justkui „suureks
saanud“. Oleme kogunud piisavalt teadmisi ja saanud kogemusi ning aeg on meiega
arvestama hakata. Nagu saaksime selga uue vormi ning sellega kaasaskäiva
nimetuse – auastme. Tuleb teadmine, et üks teekond on läbi saanud ning järgmine
alles algab. On tunne, et just tänasest on võimalik kõike kas muuta või uuesti
alata. Uued tingimused, uued mängureeglid, uued õigused ja kohustused.
Julgeme välja öelda oma mõtted, tunded ja soovid, kaitseme
oma piire. Suudame oma mõtteid selgelt väljendada, jagada neid kindlal ja
rahulikul toonil, keha on pingevaba ning me tunneme ennast kindlalt. Võime ka
julgelt vaielda kui vaja või vaidlusest täiesti loobuda ning lahkuda ilma, et
jääks midagi kriipima või kripeldama ning teisel osapoolel ei teki ka rohkem
küsimusi ning vajadust vaidlust jätkata.
Tänage oma Kõrgemat Mina ning teejuhte, et nad on aidanud
teil jõuda sellesse punkti, kus te just olete. Paluge abi ja toetust kui te
seda vajate, nõuannet või märki kui te pole endas kindlad. Liikuge edasi oma
uute eesmärkide poole, uued kõrgused ja tipud ootavad!
Mõtteid millestki, mida sa juba tead, aga võib olla oled
hetkeks unustanud.
Kõik, mida sa soovid ja suudad endale ette kujutada, võib sinu jaoks olemas olla juba praegu, mitte tulevikus. 🙂
Rõõm, rahulolu, kirg, töö, inimene, olukord, asi – mis iganes.
Kui tihti me ütleme endale, et homme, pärast, hiljem, hetkel ei saa, pole võimalik, ei oska, pole kindel, ei piisa, ei jätku aega, siis kui lapsed suureks kasvavad … ja nii iga päev, kuniks on möödunud mitte enam päevad ega kuud, vaid aastad ning, siis oleme üllatunud, solvunud, võib olla ka vihased, et kuhu aeg kadus või miks seda või teist pole sündinud või, et keegi teine on selles süüdi, et ma praegu sellises olukorras olen. Liiga mugav ja lihtne on homsesse edasi lükata seda, millest täna unistame. Mis meid takistab sellele täna mõtlemast ning täna seda kätte saamast? Kaasaegse olemise meeletu elutempo pakub meile võimaluse kõigest hetkel kergelt mööda libiseda, ilma, et mõtleksime sellele, mida me tegelikult teeme. Me varjutame oma püüdlused, et saaksime paremini toime tulla oleviku väljakutsetega, näiliselt selleks, et meil oleks tulevikus rohkem „vaba aega“ oma eesmärgi saavutamiseks. Või siis lohutame ennast ütlusega, et me tegeleme selle kõigega kohe kui oleme saavutanud teised väiksemad eesmärgid. Enne tuleb ära teha see ja see ja siis kui lapsed on suureks kasvanud või siis kui on rohkem raha ja võimalusi jne jne Kas tegelikult pole kõige selle taga hoopis HIRM, mis takistab meil kõige soovitu täideviimist siin ja praegu – kuna me näeme ebaõnnestumist kui võimalust, et lükata edasi seda, mida me elult hetkel ootame. Kui me aga julgeksime küsida endalt, mida me siis tegelikult ootame? Avastame, et seal polegi kaalukaid põhjuseid, miks me peaksime oma unistuste täitumist edasi lükkama.
Inimeste vahelistes suhetes on kõige sagedasemaks
takistuseks HIRM rääkida, väljendada, seda,
mida ma hetkel tegelikult tunnen ja soovin. Hirm, sest ma ei tea või
tean, kuidas teine inimene sellele, mida ma ütlen, reageerib. Me tahame võtta
vastutuse selle eest, kuidas ta vastab või reageerib, sest me kardame tugevaid
tundeid või seda, mis sellele järgneb. Tihti ei oska me ka rahumeelselt oma
mõtteid ja tundeid väljendada ning seda kõike jällegi hirmude pärast meie sees.
Võib olla kusagil sügaval alateadvuses, sest keegi on kunagi öelnud meile mingi
„fraasi“ ning me oleme selle valu ja solvumise tõttu ära peitnud, et seda valu
ja pettumust enam mitte tunda. Kuid päriselt peita seda ei õnnestu, sest
alateadvus toob need tunded ikkagi välja kui me kusagil järjekordselt seda „fraasi“
kuuleme. Lihtsalt me ei oska seda selle mineviku kogemusega seostada.
Kui tihti me laseme oma emotsioonidel ja tunnetel ennast
juhtida? Väljas paistab päike ja sul on tuju parem või ka halvem – no jälle
tuleb kuum ilm. Või kui taevas pole päikest ja kisub vihmale, siis pole sa
jälle rahul.
Sinu heaolu ei sõltu sellest kas väljas paistab päike või sajab vihma – kõik on kinni sinu mõtlemises. Kui sa teed otsuse, et mitte miski ega keegi ei saa olla takistuseks sinu ja soovitu vahel, siis kuuleb seda ka Universum ja kõik hakkab liikuma selles suunas, et saatus oleks sinu kätes, mitte kellegi või millegi teise. Miks me vaatamata sellele, aga ikkagi seda ei saavuta, millest me unistanud oleme? Üks vastus võiks peituda siin: me ise seame sellele piirangud, see tähendab, et seame piirid, millisena me midagi või kedagi näha soovime. Selle asemel võiksime Universumile teada anda, millist kogemust me soovime, mitte milline see mees või naine, töö või olukord olema peaks. Ära piira Universumit kindla inimese, asja või kohaga, sest see, mida sa tegelikult soovid ei pruugi selles inimeses või asjas või kohas jne olemas olla ning isegi kui sa ta kätte saad võid hiljem pettuda, kuid Your wish is my command – sinu soov on mulle käsuks. Ise tellisid ja said.
Kõik, mida sa tegema pead on vaid OTSUSTAMA – otsustama olla
õnnelik, vaba, ilus, rõõmus, ihaldatud, mida iganes sinu soovid sisaldavad,
sest pea meeles, et sa ei saa mitte kuidagi mõjutada teise inimese mõtteid ja
tundeid – see on illusioon. Sa saad suunata vaid oma mõtteid ja tundeid ning
saad teha otsuse olla see, kes sa olla tahad.
